Kalaallisut | Dansk

Paakitsumi siumukarluartoqarpoq

7. december 2010

Ukioq naangajalerpoq Ilulissanilu Paakitsumi erngup nukinganik innaallagissiorfiliornermi sulisut suleruloreerlutik angerlangajalerput qanigisatik asasatillu juullisioriartoqatigalugit.

Februaarip ulluisa 24-anni entreprenørimik Pihl & Søn Grønland ApS-imik isumaqatigiissummik atsiornitsinniilli pisoqarsimaqaaq. 2010-mi ingerlatat piffissalersuinermik malinniffiusimapput. Allaat ilaatigut piffissalersuinermit siulliulaartoqarsimavoq. Maannali suliffeqarfik matuneqalerpoq ukiuunerani qaammatini pingasuni matoqqassalluni.

Pilersaarut ilusinikkiartorpoq
Entreprenørip ingerlatseqatigiiffiani immikkoortortap Islandimiup Ístakip Ilulissani erngup nukinganik innaallagissiorfimmut atatillugu sulinertaanik isumaginnittoq Sisimiuni erngup nukinganik innaallagissiorfimmi sanaartorfini avannamut nuunniarlugu apriilip qiteqqunnerani isaterlugu aallartippaa. Apriilip ulluisa 21-anniilli Sarfaani Saputini (Jenny Bay) usilersoqqittarfik maskiinat siulliit niuneqarput. Tamatumunnga peqatigitillugu Ilulissani sulisunut nassitsissummut toqqaviliortussanut kiisalu sulisunut Paakitsumi sullivimmik pilersitsisussanut ineqarfiliorneq aallartinneqarpoq.
   - Maajip naanerani kangerluup sikua aserorterpoq kangerluullu qinnguani sanaartorfimmut immersoqqittarfimmit angallassisoqarsinnaanngorluni. Aasap ingerlanerani inissisimaffissaq sananeqarpoq sulisullu inissisimaffissap naammassineqarnera peqatigitillugu Paakitsumut nuutsinneqarput. Inissisimaffimmi naammassisami najugaqarfik 112-inik initaqarpoq blokkinut sisamanut agguarsimasunik, nakkutilliisorput Ole Kristiansen Paakitsumi ulluinnarni sulinermik malittarinnittoq oqaluttuarpoq.

Aqquserngit sullorsuillu
Inissisimaffissaliornermut peqatigitillugu sanaartugassartavia aallartinneqarpoq.
   Aqqusinniortoqarpoq innaallagissiorfissamut sullorsuarnullu isaavinnut sanaartukkamut ilaasunut ingerlaartunik. Sumiiffimmi katillugit aqquserngit 8 km-ingajaassapput takinersaalu 2010-mi sananeqarpoq.
   - Sapaatit akunnerini ataasiakkaani sapaatit akunnerannut aqqusineq 700 meterersuaq naammassineqartarpoq, Ole entreprenørip sulinerata ingerlalluarneranik naammagisimaarinnittorujussuaq oqaluttuarpoq.
   Aggustip ulluisa 16-ianni ima naammassisaqartoqartigaaq sullorsuaq siulleq qaartiterneqarsinnaalerluni.
   - Ukiup naanerani sullorsuaq 1 km sinnilik qaartiterneqarpoq pilersaarummi sullorsuup takissusissaata 20 %-ianut naapertuuttoq, Ole qaqqami innaallagissiorfittaata inissaani qaartiterinerup aamma aallartissimaneranik nalunaarsinnaasoq nassuiaavoq.
   Tamatuma saniatigut kangerlummi angallatinut talittarfiliisoqarpoq.

Napparutit toqqaviisa taarmiusut 80 %-ii
Holdit allat aamma tamatumunnga peqatigitillugu napparutinut Ilulissanut nassiussissutit aqqutaannik nivinngaavissanut toqqaviliorlutik sulipput.
   - Qerinarsinnginnerani napparutinit 138-iusunit 113-it naammassineqarput, Ole ilisimatitsivoq.
   Sulisut toqqaviliortuusut piffissap ilaani nunaannarmi tuperni najugaqartarsimapput. Atortut helikopterimik aggiussuunneqartarput.

Nunanit tamalaaneersut suliffeqarfiat
Sanaartorfimmi sulisut ilarpassui Ístakip nammineq sulisorai Islandimeersut sullorsualiortullu Slovakiameersuupput. Tamatuma saniatigut Nunatsinnit Polenimiillu sulisoqarpoq. Ukiup tulliani allamiunik aamma sulisoqalernissaa naatsorsuutigineqarpoq.
   - Nassiussissutip aqqutaa suliffeqarfimmit Kroatiameersumit suliarineqassaaq turbinet Østrigimit pissarsiarineqassallutik, Ole ilisimatitsivoq.
   - Sanaartorfimmi danskituaavunga, Ole aamma Nukissiorfinneersutuaasoq uppernarsaavoq.
   Nunanit assigiinngitsuneersut akornanni sulinermi tuluttut oqaatsit atorneqarput.
   Ukioq manna aggustimi-septembarimi ingerlataqarnerpaaffiusumi Paakitsumi Ilulissanilu sulisut 133-upput. Tamarmik ullormut 12 tiimini sulisarlutik ataasinngornermit arfininngornermut.

Ukiup tulliani
2011-mi innaallagissiorfissamut sullorsuarnullu qaartiterineq nanginneqassaaq.
   - Qaqqami innaallagissiorfiup inissaa naammassineqarpat innaallagissiorfittaa aallartinneqassaaq, Ole oqaluttuarpoq nangillunilu tassani betoniliortoqassasoq ilungersunartunik.
   - Aappaagu aasaanera tamaat aamma nassiussissutip aqqutaa atuarlugu ulapputtoqassaaq. Ukioq qaangiuppat napparutit tamarmik pilersaarut naapertorlugu napparneqarsimassapput ledninginillu nivinngaatiterisoqalersimassalluni, Ole ilisimatitsivoq.
   Nassitsissutit aqqutaannik suliaqarneq Ilulissanit aallartissaaq. Napparutit Ilulissani eqqaavissuup eqqaani katersorneqassapput helikopterimillu inissaannut timmissunneqassallutik. Ilulissani Atuarfik Jørgen Brønlundip qulaatungaani sulisoqartoq takuneqarsinnaassaaq. Tassani sakkukillisaavik erngup nukinganik innaallagissiorfimmit sarfamik illoqarfimmut siaruarterneqartussamik sakkukillisaavissaq sananeqassaaq.
   Erngup nukinganik innaallagissiorfik 1. november 2012-imi turbinemit siullermit innaallagissiorsinnaalersussatut naatsorsuutigineqarpoq. Sanaartugaq tamarmi 2013-imi ingerlanneqalissangatinneqarpoq. Ukiumut 65 GWh-inik (gigawatt-timer, 1 GWh = 1.000.000 kWh) nukissiorsinnaassaaq taamaalillunilu Nuummi Kangerluarsunnguami erngup nukinganik innaallagissiorfimmut tulliulluni nunatsinni erngup nukinganik innaallagissiorfiit annersaasa tullerilissallugu.

Ilulissani erngup nukinganik innaallagissiorfik pillugu uani atuarsinnaavutit.